Lämmastik, nitraatlämmastik, nitritlämmastik ja Kjeldahli lämmastik

Lämmastik on oluline element, mis võib looduses vees ja pinnases esineda erineval kujul. Täna räägime üldlämmastiku, ammoniaaklämmastiku, nitraatlämmastiku, nitritlämmastiku ja Kjeldahli lämmastiku mõistetest. Üldlämmastik (TN) on näitaja, mida tavaliselt kasutatakse kõigi vees olevate lämmastikainete üldkoguse mõõtmiseks. See hõlmab ammoniaaklämmastikku, nitraatlämmastikku, nitritlämmastikku ja mõningaid teisi lämmastikku sisaldavaid aineid, nagu nitraat ja nitraat. Ammoniaaklämmastik (NH3-N) viitab ammoniaagi (NH3) ja ammoniaakoksiidide (NH4+) kombineeritud kontsentratsioonile. See on nõrgalt leeliseline lämmastik ja seda saab tuletada vees toimuvate bioloogiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Nitraatlämmastik (NO3-N) viitab nitraadi (NO3 -) kontsentratsioonile. See on tugevalt happeline lämmastik ja lämmastiku peamine vorm. Seda saab tuletada vee bioloogilisest aktiivsusest vees sisalduvast ammoniaaklämmastikust ja orgaanilisest lämmastikust. Nitriti lämmastik (NO2-N) viitab nitriti (NO2 -) kontsentratsioonile. See on nõrgalt happeline lämmastik ja nitraatlämmastiku eelkäija, mida võib saada vees toimuvate bioloogiliste ja keemiliste reaktsioonide kaudu. Kjeldahli lämmastik (Kjeldahl-N) viitab ammoniaakoksiidide (NH4+) ja orgaanilise lämmastiku (Norg) summale. See on ammoniaaklämmastik, mida saab saada vees toimuvate bioloogiliste ja keemiliste reaktsioonide kaudu. Lämmastik vees on oluline komponent, mis võib mõjutada vee kvaliteeti, ökoloogilisi tingimusi ning veeorganismide kasvu ja arengut. Seetõttu on väga oluline jälgida ja kontrollida vee üldlämmastiku, ammoniaaklämmastiku, nitraatlämmastiku, nitritilämmastiku ja Kjeldahli lämmastiku sisaldust vees. Üldlämmastiku sisaldus on oluline näitaja vees sisalduvate lämmastikuainete üldkoguse mõõtmisel. Üldjuhul peaks lämmastiku üldsisaldus vees jääma teatud piiridesse. Liiga kõrge või liiga madal sisaldus mõjutab vee kvaliteeti. Lisaks on ammoniaaklämmastik, nitraatlämmastik, nitritlämmastik ja Kjeldahli lämmastik ka olulised näitajad lämmastikainete tuvastamisel vees. Nende sisu peaks samuti jääma teatud piiridesse. Liiga kõrge või liiga madal sisaldus mõjutab vee kvaliteeti. Toiteelemendina satub lämmastik järvedesse ja kõige otsesem mõju on eutrofeerumine:
1) Kui järved on looduslikus olekus, on nad põhimõtteliselt oligotroofsed või mesotroofsed. Pärast eksogeense toitainete sisendi saamist veekogu toitainete tase tõuseb, mis võib teatud vahemikus soodustada veetaimestiku juurte ja varte arengut ning toitainete rikastumine ei ole ilmne.
2) Toitainete (nt lämmastiku) pideva sissetoomise korral on veetaimestiku toitainete tarbimine väiksem kui lämmastiku suurenemise kiirus. Toitainete suurenemine põhjustab vetikate massilist paljunemist, vähendades järk-järgult veekogu läbipaistvust ning veetaimestiku arengut piiratakse kuni selle kadumiseni. Sel ajal muutub järv rohu-tüüpi järvest vetika-tüüpi järveks ja järvel on näha eutrofeerumise tunnuseid.
Praegu kehtivad paljudes riikides ranged eeskirjad selliste lämmastikuainete sisalduse kohta veekogudes nagu üldlämmastik, ammoniaaklämmastik, nitraatlämmastik, nitritlämmastik ja Kjeldahli lämmastik. Eeskirjade rikkumisel on tõsine mõju veekogu veekvaliteedile ja ökoloogilisele keskkonnale. Seetõttu peaks igaüks pöörama tähelepanu lämmastikainete seirele ja kontrollile veekogudes, et veekogude veekvaliteet vastaks riiklikele standarditele.
Kokkuvõttesüldlämmastik, ammoniaaklämmastik, nitraatlämmastik, nitritlämmastik ja Kjeldahli lämmastikon olulised veekogude lämmastikainete näitajad. Nende sisaldus on oluline veekvaliteedi näitaja ning seire ja kontroll on väga olulised. Ainult veekogudes leiduva lämmastikusisalduse mõistliku seire ja kontrolliga saame tagada vee kvaliteedi vastavuse normidele ja kaitsta veekogu tervist.