27. Mis on vee kogu tahke vorm?
Vee kogu tahkete ainete sisaldust kajastav indikaator on tahkete ainete koguhulk, mis jaguneb kaheks osaks: lenduvad tahked ained ja mittelenduvad tahked ained. Tahkete ainete koguhulk hõlmab hõljuvaid tahkeid aineid (SS) ja lahustunud tahkeid aineid (DS), millest igaüks võib samuti jaotada lenduvateks ja mittelenduvateks tahketeks aineteks.
Tahkete ainete koguhulga mõõtmise meetod on pärast reovee aurutamist järelejäänud tahke aine massi mõõtmine temperatuuril 103oC ~ 105oC. Kuivamisaeg ja tahkete osakeste suurus on seotud kasutatava kuivatiga, kuid igal juhul peab kuivatusaja pikkus põhinema Aluseks on vee täielikul aurustumisel veeproovis kuni massini. püsiv pärast kuivatamist.
Lenduvate tahkete ainete koguhulk kujutab endast tahke massi, mida vähendatakse kogu tahke aine põletamisel kõrgel temperatuuril 600 oC, seega nimetatakse seda ka kaalukaotuseks põletamisel ja see võib umbkaudu esindada orgaanilise aine sisaldust vees. Süttimisaeg on ka kuivainete kogusisalduse mõõtmisel nagu kuivamisaeg. Seda tuleks põletada, kuni kogu proovis olev süsinik on aurustunud. Pärast põlemist järelejäänud materjali mass on fikseeritud tahke aine, tuntud ka kui tuhk, mis võib ligikaudu esindada anorgaanilise aine sisaldust vees.
28.Mis on lahustunud tahked ained?
Lahustunud tahkeid aineid nimetatakse ka filtreeritavateks aineteks. Filtraat pärast hõljuvate ainete filtreerimist aurutatakse ja kuivatatakse temperatuuril 103oC ~ 105oC ning mõõdetakse jääkmaterjali mass, milleks on lahustunud tahked ained. Lahustunud tahkete ainete hulka kuuluvad anorgaanilised soolad ja vees lahustunud orgaanilised ained. Selle saab ligikaudselt arvutada, lahutades tahkete ainete koguhulgast heljumi kogus. Ühine ühik on mg/l.
Kui reovett pärast täiustatud puhastamist taaskasutatakse, tuleb selle lahustunud tahkeid aineid kontrollida teatud vahemikus. Vastasel juhul on sellel mõningaid ebasoodsaid mõjusid, olenemata sellest, kas seda kasutatakse haljastamiseks, tualeti loputamiseks, autode pesemiseks ja muuks mitmesuguseks veeks või tööstuslikuks tsirkulatsiooniveeks. Ehitusministeeriumi standard “Mitmesuguse olmevee veekvaliteedi standard” CJ/T48–1999 näeb ette, et haljastamiseks ja tualettruumi loputamiseks kasutatava korduvkasutatud vee lahustunud tahkete ainete sisaldus ei tohi ületada 1200 mg/l ning autode taaskasutatud vee lahustunud tahkete ainete sisaldus. pesemine ja puhastamine Ei tohi ületada 1000 mg/L.
29.Mis on vee soolsus ja soolsus?
Vee soolsuse sisaldust nimetatakse ka soolsuseks, mis tähistab vees sisalduvate soolade koguhulka. Ühine ühik on mg/l. Kuna kõik soolad vees eksisteerivad ioonide kujul, on soolasisaldus vees olevate erinevate anioonide ja katioonide arvu summa.
Definitsioonist on näha, et vee lahustunud tahkete ainete sisaldus on suurem kui selle soolasisaldus, sest lahustunud kuivained sisaldavad ka veidi orgaanilist ainet. Kui orgaanilise aine sisaldus vees on väga madal, võib mõnikord kasutada lahustunud tahkeid aineid vee soolasisalduse ligikaudseks määramiseks.
30.Mis on vee juhtivus?
Juhtivus on vesilahuse takistuse pöördväärtus ja selle ühik on μs/cm. Erinevad vees lahustuvad soolad eksisteerivad ioonses olekus ja neil ioonidel on võime elektrit juhtida. Mida rohkem sooli on vees lahustunud, seda suurem on ioonide sisaldus ja seda suurem on vee juhtivus. Seetõttu võib see olenevalt juhtivusest kaudselt esindada soolade koguhulka vees või vees lahustunud tahke aine sisaldust.
Värske destilleeritud vee juhtivus on 0,5–2 μs/cm, ülipuhta vee juhtivus alla 0,1 μs/cm ja pehmeveejaamadest välja juhitava kontsentreeritud vee juhtivus võib ulatuda tuhandetesse μs/cm.
Postitusaeg: okt-08-2023
